Uugla rauasulatuskoht

Reg. number: 10091

Tüüp: Asula

Aeg: 12.-14. sajand.

Uugla rauasulatuskoht avastati juba 1977. aastal. Tegu on seni ainukese Läänemaal uuritud muistse rauasulatuskohaga, kus toimus ka raua töötlemine. Koht on ligpääsetav, kuid teda ei hooldata.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Muistis asub Oru vallas, Veskimäe talust 450-500 m ida-kirde pool. Uugla mõisast jääb rauasulatuskoht 1 km kagu poole. Tema juurde pääsebki endise Uugla mõisapargi lõunaservast algul ida ja siis kagu suunas viivat põlluteed mööda.

Rauasulatuskoht asub kraavitatud madalal, võsaribadega ümbritsetud heinamaalapil, Taebla jõest 150 m loode pool. Muistisest 100-kond meetrit lääne pool, metsariba taga, algavad lääne suunas laugelt tõusvad põllumaad. Heinamaalapi pikkus, millel avastati rauasulatuskoht, on põhja-lõuna suunas 120 m, laius 40 m. Selle lapi keskel võis eristada veidi kõrgemat ala. 1977. aasta suvel kaevati sinna künka ümbrusse mõned šurfid. Selgus, et mullas leidus hulgaliselt sütt ja rauašlakki. Leiti ka mõned savinõukillud, mis dateeriti umbes 13.-14. sajandisse.

Rauasulatuskohta uuriti aastatel 2006-2010 (Jüri Peets). Kaevandi suuruseks sai 6 x 6 m. Juba mättakihis esines palju rauaräbu ja sepaääsikatkendeid. Kaevandi keskel paljandus suurtest raudkividest poolring, mille keskel oli tulesolekujälgedega suur raudkivi. Rauaräbu hulgas leidus nii rauasulatus kui ka sepatööjääke. Pinnas sisaldas rohkesti sepatööle vihjavaid tagiliblesid ja põletatud maagiterakesi. Selgus, et tegemist on ühe tähelepanuväärsema raua tootmise ja töötlemise paigaga Eestis 13.-14. sajandil, ilmselt ka varem. Sepatöö ja rauatootmisjäänustega ala hõlmab umbes 10 ha.

2008. aastal paljandusid kahe eri aegse rauasulatusahju ja 2-3 sepaääsi jäänused.

Naabruses asuva asulakoha uurimisel 2005.-2006. aastal selgus, et raua töötlemise keskus on hiljemalt 13. sajandil laienenud ka sinna.