Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Sipa maa-alune kalmistu


Tüüp: Matusepaik
Aeg: 10.-13. sajand.

Tüüpiline maa-alune põletuskalmistu. Muistis on hästi ligipääsetav, kuid pole tavainimesele hoomatav, sest asub põllu- ja rohumaa all.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Muistis asub Lihula vallas endise Sipa küla maal, endisest Sipa külatuumikust (praegusest Sipa-Mihkli talust) vahetult põhja pool, uuest Tallinn-Risti-Virtsu maanteest 350-450 m kagu pool. Kalmistu juurde pääseb Risti-Virtsu maanteelt, Pärnu maantee ristumiskohast (Lukoili bensiinijaamast) Virtsu poole sõites. 500 m bensiinijaamast hargneb maanteelt lõuna suunas Sipa-Mihkli tallu ja kalmistu juurde viiv kruusatee.

Endine Risti-Virtsu maantee läks vahetult kõnealusest kalmistust mööda või isegi poolitas seda. Kalmistu täpseid piire pole võimalik ilma kaevamisteta selgitada. Seetõttu on tema tinglikuks suuruseks loetud umbes 100 m läbimõõduga ala, mille läänepiiriks ongi Sipa-Mihkli tallu viiv tee, lõunapiiriks aga kivide ja risuhunnik talutee idaservas.

Kalmistu paikneb suhteliselt kõrgel ja lagedal, ida suunas laugjalt madalduval söötis põllumaal, ida-lääne suunalise kõrgendiku põhjanõlval. Kultuurkiht kalmistu alal (kui põld on küntud) eristub tavalisest põllumullast veidi suurema tumedusega. Mullas leidub veidi põlenud raudkive, hoolikal otsimisel võib märgata ka tugevasti põlenud luukilde. Esimesed kalmistu olemasolu tõendavad leiud saadi põllult 1974. aastal, mil seal märgati mullast välja küntud 10. sajandi põletusmatuse panuseid: kaelavõru, hoburaudsõlge, odaotsa, sõrmust ja pronksspiraali (AM A 479). Hilisematel kalmistu inspekteerimistel on leitud põlenud luid, 1999. aasta kaevamistel aga ka mitmesuguseid esemeid (AM A 943).

Seniste leidude põhjal pärineb kalmistu 10.-13. sajandist.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt 5. Tallinn 2003, 109-110.