- Keskaeg
- Kiviaeg
- Pronksiaeg
- Rauaaeg
- Uusaeg
- Asula
- Kultusekivi
- Linnus
- Matusepaik
- Pühapaik
Salevere linnus
Tegemist on Salevere Salumäele muinasajal rajatud madala valliga, mis ümbritseb 270 x 100 m suurust õueala. Vall on hästi säilinud ja pidevalt hooldatav. Salevere Salumägi on hästi juurdepääsetav.
Arheoloogi kirjeldus muistisest
2001. aasta kevadel avastatud vall asub Hanila vallas (omaaegne Hanila kihelkond), 24 m merepinnast kõrgemale tõusva, Salumäe nime kandva Paepanga põhjaservas. Põhjaküljelt kaitseb linnust panga 15 m kõrgune, järsult langev põhjakallas, edelast, lõunast ja kagust poolkaares kulgev, 5-6 m laiune ja keskelt maksimaalselt 1 m kõrgune kividest ja mullast vall. Viimane on kõrgem lääne ja lõunaosas, madalam idaosas. Lõunas külgneb vall kivikülviga, milles esineb kuni 1, 5 m läbimõõduga raudkive. Kivikülvi ja linnusevalli vahele jääb siiski selge kivideta vaheala. Kaguosas leidub vallilõike, kus on kuni 1 meetri suurused kivid valliserva ritta veeretatud. Kõikjal Salumäel, sealhulgas ka linnusevalliga piiratud alal, leidub muinaspõldude rajamisel kokku pillutud 2-5 m läbimõõduga ja kuni 0,7 m kõrgusi kamardunud kivikuhilaid, sama kõrgeid põllupeenraid ning üksikuid suuremaid raudkive. Segmendikujulise põhiplaaniga linnuseõu on ida-lääne suunas 270 m pikk ja põhja-lõuna suunas kuni 100 m lai. Kogu Salevere mägi, sealhulgas ka linnuse ala on kaetud sarapuuvõsa ja lehtpuumetsaga.
Piki Salumäe põhjakallast kulgeb rada, mis viib kõrgendiku järsule põhjakaldale (linnuseõuele) kujunenud jaanitulekohale ning sealt edasi, mäe kirdenõlvast välja voolava ohvriallika juurde. Linnuse järsakuäärsed valliotsad on mootorsõidukitele läbipääsu hõlbustamiseks millalgi (ilmselt nõukogude ajal) umbes 3 m ulatuses ära lükatud. Läänepoolse valliosa profiilist nähtub, et vall koosneb valdavat väiksematest, ilmselt põllu puhastamisel kogutud paekividest. Valli on hakatud ehitama kohe paepinnal lasuvalt looduslikult paerähalt.
2008. aastal uuriti proovikaevamistega linnuseõuele jäänud põllupeenart, kus saadi I aastatuhande II poole keraamikat. Samasse aega langes ka söeproov.
2009. aasta suvel avati linnusevall pealt (arheoloog Helena Kaldre). Uurimistööde jätkumisel 2010. aastal leiti vallist söestunud puitkonstruktsioonide jäänuseid, mille vanus on selgitamisel. Selgus ka, et valli välisküljele on suuremaid kive ritta seatud.
Salevere Salumäe muinasaegse linnuse arheoloogilistest kaevamisne 2010. aastal. Autor Marge Konsa.
Kirjandust
- H. Kaldre, K. Kivi, L. Vijand. Archaeological Investingations on the Hill of Salumägi at Salevere. Archaeological Fieldwork in Estonia 2008. Tallinn 2009104-113.
