Risti tarandkalme

Kalme asub Risti alevikus, endisest raudteeülesõidukohast kirde pool, Rõuma I külla viiva külatee loodeservas, selle küla tuumikust 350 m edelas. Endise omaniku, Kreisi elumaja krundi piirist jääb kalme 15 m edela poole.

Matmispaik paikneb ümbruse kõrgeimas kohas, põldudevahelisel söödialal, kõrge seljandiku lõunatipus. Seetõttu tõusebki kalmepind põhjaservas vaid 1 m kõrval laiuvast põllupinnast esile. Seevastu lõunaküljelt tõuseb kalmeserv järsult üle 2 meetri ümbritsevast alast kõrgemale. Ida ja lääneküljel kerkib muistise pind seevastu esile astmeliselt. Kalme keskne osa on põhja-lõuna suunas 22 m pikk ja ida-lääne suunas 19 m lai. Sellele kõrgemale osale liitub lääneotsas 7 m laiune ja idaotsas 16 m laiune madalam ala. Kalme täpsemaid piire saaks selgitada vaid suuremate arheoloogiliste kaevamistega. Ebaselgust muistise piiride kindlaksmääramisel suurendavad varasemad kalmepinna rikkumised. Nii näiteks leidub muistise keskosast veidi lääne pool 4 x 2 m suurune ja 30 cm sügavune sissekaeve. Kalme keskosast idas on teine, 3 x 4 m suurune, kividega täidetud süvend. Nende kahe lohu vahele on kalmepinda rammitud rööpataolised raudvarvad. Kalme järsult tõusvasse lõunaserva on aga sisse kaevatud piklikud 2 x 3 m ja 1 x 2 m suurused süvendid. Neist esimest täidavad kivid. Muistise idaotsa on aga alles 1993. aastal püstitatud gedeetiline punkt, mida ümbritseb 30 cm laiune ja 30 cm sügavune kraav. Ka leidub kalmepinnal kive ning kõikvõimalikku rauarisu. Muistise lõunaosas kasvab kahara võraga 5 m kõrgune mänd, kaguosas aga 5 ja 4 m kõrgused männid.

Kõrgendik registreeriti muistisena 1980. aastal. Siis selgus ka, et mäge kutsutakse rahvasuus „Kalmamäeks“. Kalmel toimusid väiksemad proovikaevamised 2001. aastal. Selgus, et tegu on ilmse tarandkalmega umbes ajaarvamise vahetusest.

• Mati Mandel. Die Ausgrabungen im Landkreis Läänemaa in 2001. Arheoloogilised välitööd Eestis 2001. Tallinn 2002, 105 –108.