- Keskaeg
- Kiviaeg
- Pronksiaeg
- Rauaaeg
- Uusaeg
- Asula
- Kultusekivi
- Linnus
- Matusepaik
- Pühapaik
Poanse väikeselohuline kultusekivi
Muistis on tüüpiline lohukivi (varasema nimetusega väikeselohuline kultusekivi) mis asub noorema pronksiaja ja varase rauaaja muististest rikkas Poanse külas. Kivile on hea juurdepääs ja tema ümbrus on korras.
Arheoloogi kirjeldus muistisest
Muistis asub Lihula vallas Poanse külatuumikus, Jaagu talust 80 m kagu pool, külatuumikust Karjuse tallu viiva tee põhjaservas.
Kivi asub kagu-loode suunalise seljandiku põhja-kirdenõlval, 3 m kõrguse lehtpuuvõsa all. Kivi on ovaalse põhiplaaniga ja kitsama kagupoolse osaga, kagu-loode suunas 3 m pikk, 2 m lai ja põhjaservas 1 m kõrge. Muistise ümbermõõt ulatub maapinna lähedal 9 meetrini. Kivilae kõrgemas kesk ja lõunaosas leidub kokku 42 korrapärast kunstlikku lohukest. Lohkude läbimõõt on 4-7 cm, sügavus 0,8-2,5 cm.
Tegu on niisiis nn. lohukiviga, millised leidub peamiselt kahes Läänemaa piirkonnas, Matsalu lahest lõuna pool ja Haapsalust idas, Taebla-Linnamäe vahelises vööndis. Lohkusid seostatakse viljakusmaagiaga ja dateeritakse peamiselt I aastathandesse eKr.
Kirjandust
- Vello Lõugas. Väikeste lohkudega kultusekivid. Eesti Loodus 1972, 12, 729-732.
- Andres Tvauri. Eesti lohukivid. Arheoloogilisi uurimusi 1. Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti Toimetised 9. Tartu 1997, 11-53.
- J. Tavast. Karuse kihelkond. 1931, 49. (käsikiri Ajaloo Instituudi arhiivis). Lohud arvatakse olevat lamba või kassi jäljed. Vanemad inimesed arvavat kivi ohvrikiviks.
