- Keskaeg
- Kiviaeg
- Pronksiaeg
- Rauaaeg
- Uusaeg
- Asula
- Kultusekivi
- Linnus
- Matusepaik
- Pühapaik
Palivere linnus
Vallidepealne
Tegu on ebamäärase (oletuste järgi pooleli jäänud) linnusega, mis on ka kaitseehitiste nõrkuse ja katkendlikkuse ning metsaga kaetuse tõttu halvasti märgatav ja hoomatav. Jalgsi on muistis hästi juurdepääsetav.
Arheoloogi kirjeldus muistisest
Linnus asub Palivere aleviku keskusest ida pool, Tallinn-Haapsalu maanteest ca 700 m lõuna pool, suusahüppetrampliinist 90 m lõunas. Linnuse juurde saab Tallinn-Haapsalu maanteelt Palivere-Martna teele pöörates. Sellest teest jääb vasakule kõrge Palivere mägi, 550 m edasi minnes jõutaks kohta, kus mäel asub Nõukogude ajal ehitatud suusahüppetrampliin, viimasest kohe lõunas, linnus.
Umbes 11000 m² suurune linnuseala on poolovaalse kujuga. Linnus on ehitatud Palivere jõe järsule idakaldale, nii et kantsi kaitsebki läänest järsk kallas, loode- ja kaguküljelt kuni 2,5 m kõrgune vall. Viimase välisnõlvast 8-15 m eemal kulgeb ebamäärane, maksimaalselt kümnekonna m laiune kraav. Linnuseõue kohalt alates madaldub Palivere mägi laugjalt lõuna suunas, järsemalt aga lõunavallist lõuna pool. Linnuseõue pikkus ulatub kagu-loode suunas 160 m, laius 80 m. Põhjapoolse valliosa pikkus on 60 m, laius maksimaalselt 10 m, kõrgus kuni 2 m. Lõunapoolne valliosa on jälgitav 125 m pikkusel alal, tema laius ulatub 8 m-ni, kõrgus 1,6 m-ni. Vall ei ümbritse siiski linnuseõue kõikjalt, vallide vahele jääb enam kui 70 m pikkune kindlustamata lõik. Ilmselt selle tõttu peetaksegi linnust pooleli jäänuks. Teise oletuse kohaselt on kaitseehitised seal hävitatud.
Linnust katab 10-15 m kõrgune segamets.
Kirjandust
- Evald Tõnisson. Eesti muinaslinnad. Tartu – Tallinn 2008, 263.
