- Keskaeg
- Kiviaeg
- Pronksiaeg
- Rauaaeg
- Uusaeg
- Asula
- Kultusekivi
- Linnus
- Matusepaik
- Pühapaik
Lihula ohverdamiskoht
Kivivõlaste mets
Tegu on Lihula läänepiiril leiduva madala võsastunud alaga, kus keskaegne hukkamispaik on hiljem omandanud ohverdamiskoha maine.
Arheoloogi kirjeldus muistisest
Muistis asub Lihula linna lääneservas, Lihulat läbivast Tallinna maanteest umbes 30 m põhja pool, Tallinna maantee ja Pärnu maantee ristist umbes 100 m kirde pool. Endine Iilovi maja on asunud muistisest umbes 100 m ida pool.
Kivivõlaste või Kivivõllaste mets on suhteliselt madal ja vesine, metsa kasvav karjamaa. Otseselt on selle nimega kutsutud 15 m kõrgust lepavõsa tukka, mis kasvab umbes 30 m läbimõõduga alal. Võsa all on ümbusest madalam vesine piirkond, millest kõige madalam on umbes 4 m läbimõõduga loik, võimalik, et omaaegne allikakoht. Lepatuka kaguosas on näha mõned raudkivid. Läänest ja idast on seda metsatukka piiranud lage karjamaa, mis praegu kasvab võssa, põhja poolt viis sealt varem mööda teerada, mida on ka kutsutud Hiietänavaks. Edasi põhja pool laiub juba tihe lehtpuumets.
Kivivõlaste mets asuvat endise Hiie kohal. Ohverdamistraditsioonist andmed puuduvad. Rahvajutt räägib küll sõjast rootslastega või saarlastega selles kohas.
Tegelikult on just selles piirkonnas, Virtsu suunas viiva maantee ääres, asunud keskaegne Lihula hukkamipaik võllasega. Veel 1780. aastal olnud sellest võllasealusest alles vundamendiosa ja üks sammas. Võimalik, et rahvasuus on see sünge paik alles hiljem omandanud hiiekoha maine.
Kirjandust
- H. Moora. Läänemaa muinasaeg. Tartu 1942, 20.
- Mati Mandel. Lihula muinas- ja keskaeg. Tallinn 2000, 74.
