- Keskaeg
- Kiviaeg
- Pronksiaeg
- Rauaaeg
- Uusaeg
- Asula
- Kultusekivi
- Linnus
- Matusepaik
- Pühapaik
Kirbla kivikalmed
Kirbla kivikalmed asuvad kahes grupis, kaks Ergu talu varemetest vahetult läänes, teised neist põhja pool. Uuritud kivikalme on kahest kalmest idapoolseim, ta taastati peale kaevamisi esialgsel kujul ning kujutab endast vaid 0,5 m ümbrusest kõrgemale tõusvat , murukamaraga kaetud kõrgendikku. Muistis on hästi juurdepääsetav ja karjatamisega hooldatud.
Arheoloogi kirjeldus muistisest
Kalmed asuvad Lihula vallas Kirbla pangal, Tallinn-Risti-Virtsu maanteest 300-550 m põhja pool, Kirbla kirikust 430-600 m lääne ja lääne-loode pool. Kalmed ei paikne siiski panga kõrgeimal lääneveerul, vaid veidi madalamal tasasel alal.
Kirbla mäelt oli juba 19. sajandil luustikke, aga ka mitmesuguseid muistseid relvi (odaotsi, mõõku, kirveid) leitud. 20. sajandi algupoolel kaevati Kirbla kirikust lääne pool, Ergu talu lähedal, asjaarmastajate poolt kahte kivikalmet, kusjuures leiti hobusesuitsed, hoburaudsõlg ja odaotsi.
1980. aastate alguseks oli kivikalmeid Kirbla mäel säilinud oletatavalt kuus. Kaks neist asusid Ergu talust vahetult lääne pool, teised kaugemal, 200-260 m põhja-loodes.
Uuritud kalme jäi Ergu talu varemetest 40 m lääne poole. Kalme paiknes lageda ja tasase karjamaa idaservas. Põhiplaanilt ida-lääne suunas ovaalne murukamaraga kaetud kalmeala oli 11 m pikk ja 9 m lai, kerkides ümbritsevast maapinnast vaid 10-30 cm kõrgemale. Veel kõrgemad olid vaid kalmealale ilmselt talu eksisteerimise ajal kogutud kaks kivihunnikut. Murukamara eemaldamisel paljandus peamiselt keskmise suurusega ja väiksematest paeplaadikestest kivistik. Selle väljapuhastamisel tuli kalme lääneosas nähtavale ida-lääne suunas piklik, 3 x 2,2 m läbimõõduga tahmane ala, mis jätkus sügavuti ka alumiste kivide vahele. Tegu oli ilmselge krematsioonikohaga. Selle keskosast leiti rohkesti põlenud luukilde. Põlenud luid ja metallesemete katkendeid leiti ka mujalt üle kalmeala. Eristati kuut tihedama leiukontsentratsiooniga piirkonda, mida võiks käsitleda leiukompleksidena. Leiumaterjal, mis koosnes pronkssõrmustest, naastudest, hoburaudsõlgedest, ehtenõeltest, pronksspiraalidest, kaalude katkendist ja kaaluvihist, dateerus 11.-12. sajandisse. Relvade ja meestele omaste tööriistade puudumine viitas võimalusele, et kalmesse olid maetud vaid naised. Luumaterjali analüüs näitas, et kalmesse oli põletatult maetud vaid mõni surnu ja kaks koera. Seejuures näis, et kalmes esines vaid väike osa põletussäilmetest.
Kirbla mäe nõlvadel on registreeritud kahe muinasaegse asula kultuurkihid. Üks neist paiknes mäe idanõlval, teine (hilisem Rannu küla) mäest põhja pool.
Kirjandust
- Mati Mandel. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt 5. Tallinn 2003, 88-93.
