- Keskaeg
- Kiviaeg
- Pronksiaeg
- Rauaaeg
- Uusaeg
- Asula
- Kultusekivi
- Linnus
- Matusepaik
- Pühapaik
Enivere muinaskalmistu
Jurgemägi / Kalmustimägi
Tegu on üsna ebatüüpilise, nõrga kivikattega muinaskalmistuga, kuhu on maetud peamiselt põletamata II aastatuhande algul. Kalmistu asub hästi leitaval kõrgendikul, kuhu pole aga head juurdepääsu ning mida ei hooldata.
Arheoloogi kirjeldus muistisest
Kalme asub praeguses Martna vallas ja külas, endises Enivere külas, Martna teeristist 500 m lõuna pool, Juhani-Sauna talust 250 m edelas. Martna-Oonga maanteest jääb muistis 400-470 m ida-kagu poole, endistest majandi töökodadest kagusse.
Kalmistu hõlmab põldude ja karjamaade vahelise sööti jäänud, kuid üsna lageda, ümbrusest 2 m kõrgemale tõusva seljandiku kõrgema osa. Seljandiku põhja- ja läänenõlv kerkivad esile järsult, ida- ning lõunanõlv laugelt. Kalmistuala suurus ei ole täpselt teada. Tema tinglik pikkus on põhja-lõuna suunas ca 100 m, laius 70 m. Kalmistu põhjapiiriks võiks pidada seljandiku järsult kerkivat põhjanõlva, läänepiiriks järsunõlvalist lääneosa. Kalmistu ulatuvust ida ja lõuna suunas on võimalik selgitada vaid suuremate kaevamistega. Kõrgendik on kaetud murukamaraga, siin-seal kerkib esile ka suuremaid, isegi 1-1,5 m läbimõõduga raudkive. Tema loodenõlvale on aga 20 m pikkusele ja 10 m laiusele alale nõukogude ajal kogutud suuremaid kive. Mäe põhja ning loodeosas kasvavad mõned kuni 5 m kõrgused lehtpuud.
Kõrgendiku põhja ning keskosas on 30 x 20 m alal nähtavad 1947. ja 1950. aastal osalt kinni ajamata jäänud kaevandid.
Enivere kalmistu alalt leiti aukude kaevamisel juba 19. sajandil põletamata inimluid, millede juures olnud nuge, mõõku ja odasid.
1947. aastal kaevati uurimistööde käigus lahti 78 ruutmeetrit, 1950. aastal 229 ruutmeetrit. Peamiselt leiti hõredalt paiknenud põletamata matuste jäänuseid. Põlenud luid tuli päevavalgele vähe. Luustikud asetsesid veidi aluspinda süvendatud lohkudes. Maetud oli selili siruli asendis, käed olid surnutel asetsesid rinnale või kõhule, vahel üks käsi sirgelt kõrvale. Panuseid leidus vähe. Kivikate oli hõre ja ebakorrapärane. Selgus, et osa kive olid mäel asunud juba looduslikult. Matused kuulusid 12.-13. sajandisse.
Kirjandust
- A. Vassar, L. Metsar. Aruanne Martna khk. Enivere küla Jurgemäe (Kalmustimäe) kaevamiste kohta 4.-22. augustini 1947. a. (käsikiri Ajaloo Instituudi arhiivis)
- Evald Tõnisson. Aruanne Martna khk. Enivere kalmistu kaevamiste kohta 1950. a. (käsikiri Ajaloo Instituudi arhiivis).
