Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Virtsu ohvrikivi


Reg. number: 9920
Tüüp: Kultusekivi
Aeg: II aastatuhat.

Suure, kunstliku lohuga ohvrikivi ranniku lähedasel tasasel söödialal. Asub maantee ääres, kuid liigniiskel maal. Ümbrus kasvab metsa.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Kivi asub Hanila vallas, Virtsu küla endise Arda talu karjamaal, Risti-Virtsu maanteetammist 25 m kagu pool, merepiirist 200 m kaugusel. Kivi juurde saab kohast, kus maantee kaguservas algab praegu teelaiend ja lõpeb metallist piire (piirdest 40 m Risti poole).

Juurdepääsu kivile takistab tee ääres veel esinev okastraataed ning kevadeti sügiseti vesine mättane pinnas. Maanteetammi ja kivi vaheline ala on suhteliselt lage, vaid maanteetammi ääres kasvab madal võsa. Kivi ümbrusse on aga hakanud kasvama madalad männid, temast ida ja kagu pool sirguvad juba 5 m kõrgused puud.

Kivi ise on madal, ulatub maapinnast vaid mõni sentimeeter kõrgemale. Ta on ovaalse põhiplaaniga, veidi kagu-loode suunas piklik, pealispind 1 m pikk ja 79 cm lai. Kivi keskossa on süvendatud 35 cm läbimõõduga ja 12 cm sügav korrapärane kausikujuline ohvrilohk.

Kivi kui muistise kasutusaja algus ei saa olla varasem keskajast, sest maatõus Virtsu piirkonnas on vaid umbes 2 m tuhande aasta kohta ning kivi ei asu kõrgemal merepinnast kui umbes 1,5-2 m.

Lilu Karla päevaraamat kirjeldab kivi järgmiselt  (L. Vesker 2003, lk 78-79): Käisin vaatamas "maa-aluste kivi", mis minu kodust 5 versta kaugel on: Virtsu mõisa karjamaal, mererannal maantee ääres, kus Virtsu-Hanila-Rame poole viivad teed kokku jooksevad. Kivi on umbes vankriratta suurune, maaga ühetasane, siledaks ja keskele alustassi suurune auk raiutud. Kivil käidi endisel ajal ohverdamas. Selle kivi kohta on rahvas samal arvamusel kui Pouli maa-aluse kivi kohta. Kivilt täna midagi ei leidnud. Mõisa loomad käivad seal ja söövad soola ära. Vana mõisa karjase jutu järgi olla sinna mineval aastal topsikesi soola ja muude ainetega toodud. Sel aastal kedagi näinud pole.

Lõugase ja Seliranna (1989, lk 120-121) andetel "kivi juures käidud veel 1930.-tel aastatel nahahaigusi ravimas".

Kirjandust

  • L. Vesker. Lilu Karla päevaraamat. Viljariik II. Hanila ja Karuse ajalooradadel. Hanila Muuseumi Selts. Hanila 2003
  • Vello Lõugas, J. Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn 1989
Kaart suurelt