Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Viikingite peatuspaik Osmusaarel


Tüüp: Asula, Pühapaik
Aeg: 10. sajand.

Tegu on Osmussaare keskosas, muistse merelahe lõunakaldal avastatud viikingiaegse peatuspaigaga. Koha lähedale rajati keskajal kabel. Koht on saarel hästi ligipääsetav.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Viikingite peatuspaik avastati Noarootsi vallas, Osmussare keskosast veidi kagu pool, omaaegse Jeesuse Kabeli (Jesu kapell) varemete ja kirikaia lähedal. Asula kultuurkiht algab kabelist umbes 80 m loode pool ja hõlmab ida-lääne-suunas umbes 40 m pikkuse ning põhja-lõuna suunas 30 m laiuse ala.

Osmussaar on üldse maksimaalselt 8 m merepinnast kõrgem. Maatõusu selles piirkonnas hinnatakse tuhande aasta kohta vähemalt 3-3,5 m. Suurema kogukonna eluks ei olnud saar muinasajal kõlblik, sest ta koosneb valdavalt paeklibust. Põllu- ja karjamaade hulk oli muinasajal väike. Saare nimi Odensholn (Odini saar) on teda lubanud seostada jumal Odiniga ning pidada viikingite peatuspaigaks. Paraku pole saarelt varem teada ühtegi muinasleidu. Ka puudub info muistsetest matmispaikadest. Esimestest elanikest saarel on andmeid 14. sajandist, esimesed kirjalikud andmed pärinevad 1429. aastast. Küla püsis Osmussaarele 1939. aastani, mil sealt seoses Nõukogude sõjabaaside ehitusega kogu elanikkond evakueeriti.

Tsaariaegsete ja nõukogudeaegsete militaarehitiste rajamise käigus on enamik kõrgemaid kohti saarel segamini pööratud. Algset maapinda pole säilinud peaaegu ühelgi kõrgendikul. Mõnevõrra vähem on kannatada saanud Jeesuse kabeli ümbrus, mille kõrgus merepinnast on 5-6 m. Kabeli juures asunud kalmistu on küll hävitatud, hauad nõukogude ajal lahti kaevatud.

Avastatud muinasasula ala on kabeli ümbruses asuva matmispaiga pinnast umbes 1 m madalam.

Saare sisemusse, kabeli juurde, ulatus varem sügav merelaht (praegune jäänukjärv). Jeesuse kabel ja ka avastatud muinasasula jäävad selle lahe lõunakaldale. Praegune jäänukjärve veepiir jääb asula alast 40 m kirde poole. Madal võssakasvanud ala, kuhu varem pidi samuti ulatuma vesi, laiub asula kultuurkihi põhjapiirist 5-6 m põhja-loode pool.

Avastatud kultuurkihi tuumik hõlmab ca 15 m läbimõõduga ala, millest vahetult põhja-loode pool on võssakasvanud lahesopp. Kultuurkiht ise on intensiivne (tahmane) ja sisaldab hulgaliselt eri põletusastmes ning ka põletamata loomaluid (enamus koduloomade luud). 2003. aasta proovikaevamistel uuriti 4 m² suurust ala. Esemeid peale mürsukildude ei leitud. Luude uurimisel (L. Maldre) selgus, et esindatud olid veis, siga, lammas või kits, jänes ja hüljes. Saadi ka linnuluid ja vaid üks kalaluu. Tegu oli tüüpiliste toidujäätmetega. Luude dateering andis tulemuseks 10. sajandi. Niisiis on tegu viikingiaegse peatuspaigaga.

Kaart suurelt