Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Uugla Veskimäe kivikalmed ja maa-alune kalmistu


Reg. number: 10086 10087 10088 27527
Tüüp: Matusepaik
Aeg: 10.-13. sajand.

Tegu on aastatel 1977, 1981, 2007-2010. Uuglas uuritud kivikalmete ja maa-aluse kalmistuga. Muistised pärinevad 10.-13. sajandist ning on hästi juurdepääsetavad ja eksponeeritud.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Muistised asuvad Oru valla, Uugla küla Veskimäe talu ümbruses. Veskimäe talu juurde saab Lääne-Nigula-Auaste teelt, kusjuures talu jääb teest 150 m ida poole. Uugla endisest mõisapargist jääb Veskimäe talu 0,8 km kagu poole.

Murukamarasse kasvanud I ja II kivikalme jäävad taluhoonest 40 m kagu poole, III kalme neist omakorda 45 m lõuna poole, IV kalme tuumik aga hoopis talust 100 m loode poole. Kalmed paiknevad kõrgel maal, kolm esimest põhja-lõuna suunalise seljandiku idanõlval, IV kalme aga mäe põhjanõlval. Kolm esimest kalmet on arheoloogiliselt läbi uuritud

I kalme (uuriti 1977. aastal) oli ovaalse põhiplaaniga, kagu-loode suunas 16, 5 m pikk, 8,5 m lai ja 0,7 m kõrge küngas. Murukamara eemaldamisel paljandus väiksematest kividest korrapäratu kivistik. Alumine kiht koosnes suurematest kividest. Mingeid müüre ega ringe ei esinenud. Küll aga eristus kalmealal kolm suuremat tahmase mullaga piirkonda – krematsioonilaiku, neist suurim 5 m pikk ja 3 m lai. Veel avastati mitu leiukompleksi, neist kindlaim koosnes pooleks murtud mõõgast, kolmest odaotsast, vikatist, suitsetest noast ja noatupe otsaplekist. Tugevasti põlenud luude uurimisel eristati nelja inimese ja kahe koera luid.

II kalme (uuriti 1981. aastal) oli enne kaevamisi nähtav vaid 2 m läbimõõduga ja 50 cm kõrguse künkana. Murukamara eemaldamisel paljandus siiski mõnevõrra suuremat ala hõlmanud kivistik. Selle keskel tuli nähtavale suurematest kividest ring, mille sisepikkus oli 2 m, laius 1,6 m. Ringi sees paljandus kuni 10 cm paksune tahmase mulla kiht, mis sisaldas hulgaliselt põlenud luukilde ning leide. Luude uurimisel eristati ühe inimese, arvatavasti naise luid. Leidudest oli huvitavaim klaasilustuse katkend. Leiti ka kaalud, 6 kaaluvihti, pronkskäevõru, naastud, välajstpoolt ringi veel kilbikupal ja vikat.

III kalme (uuriti 2007.-2008. aastal) oli põhiplaanilt kolmnurkne, kogusuurusega 230 m². Kalme kaguosas paljandus suur, 11 m pikkune ja 3 m laiune krematsiooniala. Üksikuid väiksemaid tahmase mullaga alasid oli mujalgi. Kultuurkihi paksus küündis 60 cm-ni. Leidude hulgas oli vaid kaks kindlalt meestega seostatavat eset, odaots ja mõõgatupeotsik. Domineerisid väiksemad esemed, mille hulgas torkas silma rauast ehtenaastude rohkus. Haruldasteks esemeteks oli kümmekond pasuna- või seenekujulist pronksnupukest, mille otstarve on ebaselge. Kalmesse matnud pere jõukusest annavad tunnistust sealt leitud hõbemündid ning hõbeehted.
IV kalmet uuriti vaid proovikaevamistega 2001. aastal. Selgus, et tegu on madala kivikattega väliste tunnusteta kivikalmega 11.-12. sajandist.
Kõik Veskimäe talu kivikalmed kuuluvad ajavahemikku 10.-13. sajand.

III kivikalmest põhja pool avastati kalmega samaaegne maa-alune põletuskalmistu, mille uurimine on pooleli. Ilmselt hõlmab see laiema ala kivikalmete ümbruses.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt 5. Tallinn 2003, 75-83
  • Mati Mandel. Ergebnisse der archäologischen Ausgrabungen in Uugla. Arheoloogilised Välitööd Eestis 2008. Tallinn 2009, 114 – 123

Viiteid

Kaart suurelt