Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Uugla lohukivi


Reg. number: 10089
Tüüp: Kultusekivi
Aeg: I aastatuhat eKr.

Kivi, mille mõned väikesed lohud eristuvad oma põhjade kuju poolest. Kivi lähisümbrus on põllumaa, mistõttu talle ei pääse alati juurde.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Kivi asub Oru vallas Uugla külas, Lääne-Nigula – Auaste teest 50 m ida pool, endisest Uugla mõisasüdamest 400 m kagu pool, Veskimäe talust 300 m põhja loodes.

Muistis paikneb kõrgel põllumaal ja kujutab endast ovaalse põhiplaaniga pealt lamedat raudkivi, mille pikkus on ida-Lääne suunas 3,5 m, laius 2 m, suurim ümbermõõt maapinna lähedalt 8,5 m ja kõrgus 1,1 m. Ida- ja lääneservas on kivi pind ära murenenud. Ülejäänud alal kivi pealispinnal leidub 13 korrapärast kunstlikku lohukest. Üldiselt on lohud ümara põhjaga, kuid leidub ka kaks erandlikku, teravapõhjalist lohku. Taolised lohud on fikseeritud vaid sellel kivil Läänemaa kõikidest lohukividest.

Lohukive leidub Läänemaal vaid kahes piirkonnas: Haapsalust ida pool Taebla-Linnamäe-Tagavere kolmnurgas ning lõuna pool Matsalu lahte, Hanila-Poanse-Vatla ümbruses. Neist piirkondadest väljaspool on sellised muistised teada vaid Kelu külas Lihula vallas ja Ahli külas Ridala vallas. Lohukive seostatakse viljakusmaagiaga ja nad dateeritakse I aastatuhandesse eKr.

Kirjandust

  • Vello Lõugas. Väikeste lohkudega kultusekivid. Eesti Loodus, 1972, nr. 12, 729-732.
  • Andres Tvauri. Eesti lohukivid. Arheoloogilisi uurimusi 1. Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti Toimetised 9. Tartu 1997, 11-53.
Kaart suurelt