Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Uugla kivi- ja pronksiaegne asulakoht


Reg. number: 10080
Tüüp: Asula
Aeg: IV-I aastatuhat eKr.

Tegu on esimese uuritud noorema kiviaja ja pronksiaja asulakohaga Põhja-Läänemaal. Koht on hästi juurdepääsetav, kuid söötis.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Asulakoht avastati Uuglas, endisest mõisasüdamest 1 kilomeeter kagu pool, Veskimäe talust 400 m ida-kirdes. Asula juurde pääseb mõisapargi lõunaservast algul ida, siis kagu suunas viivat kruusateed mööda. Muistise kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel, põhja-, kirde- ja ida suunas madalduval rohumaal, endisel põllul ja hõlmab ida lääne suunas umbes 250 m pikkuse ja põhja-lõuna suunas 150 m laiuse ala. Asulat peeti kuni uurimitöödeni muinasaja lõpusajanditesse kuuluvaks. 2005. ja 2006. aastal kaevati kultuurkihi alale kolm kaevandit. Selgus, et kohas on paiknenud asula juba nooremal kiviajal ja pronksiajal. Kõigepealt viitas sellele asjaolu, et asula asus liivasel pinnasel omaaegse merelahe kaldal, umbes 15 m kõrgusel merepinnast (maatõus Põhja-Läänemaal on 2,5-3 m tuhande aastaga). Kiviajale viitasid ka leiud. Kahest esimesest kaevandist leiti tulekivist ja kvartsist nukleusi ja kõõvitsaid. Kaevati lahti koldekoht ja selle lähedalt leiti neoliitilist keraamikat. Pronksiaegsest või varase rauaaja asustusest asula alal andsid tunnistust viljahõõrumiskivid ning mitme suure savinõu katkendid. Leiumaterjal ulatus lünkadega 11.-13. sajandisse. Selleaegset materjali leidus aga rohkem asula kaguosas. Lootuses sattuda elumaja jäänustele, laiendati seda kaevandit veelgi kagu suunas. Ometi ei satutud ka seal hoonete jäänustele ega ahjuvaredele. Küll aga avastati kaevandi alalt kivistiku eemaldamisel mitmeid looduslikku liivapinda süvendatud ning kividega täidetud süvendeid. Neist mitme puhul oli ilmselgelt tegu lohkääsidega. Niisiis ulatus asulast sadakond meetrit lõuna pool samaaegselt arheoloog Jüri Peetsi poolt uuritud rauasulatus ja töötlemiskoht oma äärealal Veskimäe asula alale. Seppade rikkusest andsid tunnistust III kaevandi alalt leitud kuus 11.-13. sajandi hõbemünti.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Über die Forschung der Siedlung Uugla Veskimäe. Arheoloogilised välitööd Eestis 2005. Tallinn 2006, 61-64.
  • Mati Mandel. Von den Forschungen am Bodendenkmal zu Uugla. Arheoloogilised välitööd Eestis 2006. Tallinn 2007, 119-119.
Kaart suurelt