Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Taebla tarandkalme


Tüüp: Matusepaik
Aeg: I aastatuhande lõpp eKr.

Tegu on ainukese põhjapoolsel Läänemaal seni läbi uuritud tarandkalmega. Kalmemüürid jäeti peale kaevamisi vaatamisväärsuseks, on hästi leitavad ja korras.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Asukoht Taebla vallas, Taebla alevikust 0,5 km loode pool, Tallinn-Haapsalu maanteest 450 m põhja pool, Kalda (Pajukalda) talust 130 m lõuna pool, endistest kolhoosi karjalautadest 120 m läänes.

Kivikalme asub kõrgel lagedal karjamaal ja kujutas endast enne kaevamisi ovaalse põhiplaaniga (veidi põhja-lõuna suunas piklikku ) murukamaraga kaetud küngast. Viimase pikkus oli põhja-lõuna suunas 9 m, laius 7 m ja kõrgus keskelt 0,9 m. Kalme oli rajatud suure, põhja-lõuna suunas 3 m pikkuse, 2 m laiuse ja 0,8 m kõrguse, kolmnurkse põhiplaaniga raudkivi idaserva. Kalme avastati Saamo Heldema poolt 1979. aasta hilissügisel, mil künkasse kaevatud proovišurfist leiti savinõukild ja põlemisjälgedeta pealuutükk.

Kalme kaevati läbi 1981. aastal. Juba murukamara alt tuli muistise põhjservast päevavalgele kitsa pronkskäevõru katkend. Paljandus ka tihe, peamiselt väiksematest raud- ja paekividest kivistik. Sügavamale kaevates selgus, et tegu on ühetarandilise tarandkalmega. Nimelt puhastati välja tarandi suurematest raudkividest idamüür. Õnnestus avastada ka tarandi põhja-kirdenurk. Selle põhjamüüri kulg jäi vaid aimatavaks, lõunamüüri kulg aga täiesti ebaselgeks. Seevastu selgus, et tarandi läänemüüri on moodustanud suur raudkivi ise. Tarandi arvatavaks sisepikkuseks jäi 3,8 m, laiuseks 2,2-2,3 m.

Alumise kivikihi väljapuhastamisel paljandus mitmel pool tulesoleku jälgedeta inimluid., need olid väga halvasti säilinud ja kivide vahel oma algasendist välja vajunud. Välja õnnestus puhastada kolm peaga põhja suunas sängitatud matust. Metallesemeid nende juures ei esinenud. Kalme leiumaterjal koosnes, peale juba mainitud käevõru katkendi, vaid savinõukildudest. Viimastest oli osa kaunistatud nöörornamendiga. Kalme dateeriti uurimiste ajal 1. sajandisse. Hiljem on arvatud, et ta võib olla veidi varasem, kuuludes I aastatuhande lõppu eKr.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Poanse tarandkalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt II. Tallinn 2000, 89-111.
  • Valter Lang. Muistne Rävala II. Muinasaja Teadus 4. Tallinn 1996, 303.
Kaart suurelt