Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Salevere ohvriallikas


Tüüp: Pühapaik
Aeg: Kasutusaeg 18.-19. sajand, võimalik varasemgi.

Tüüpiline ohvriallikas, kust käidi silmade ravimiseks vett võtmas. Hästi juurdepääsetav, heas korras

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Ohvriallikas asub Hanila vallas Salevere Salumäel. Allikas voolab välja Salumäe kirdenõlvast paekihtide vahelt. Allika juurde pääseb jalgrada mööda, mis viib kaares Salumäe põhjakallast mööda algul kirde, siis ida suunas (läbi ringvall-linnuse õue). Kuna allikas voolab välja mäe kaldast, tuleb tema juurde jõudmiseks minna mäe järsust kaldast allapoole. Allika juurde viib kaks rada. Esimene algab maanteelt rada mööda edasi minnes 570 meetri, teine 750 meetri juures. Seejuures asubki allikas just teise allakäigu kohas. Massu-Salevere-Kõera teest jääb allikas linnulennult 400 m kirde poole, Salevere-Saastna teest 250 m lääne poole.

Allikas voolab välja paekihtide vahelt, mäe ülaservast 6 m altpoolt, mäe jalamist umbes 3 m kõrgemalt. Allikavesi on voolates ära uhtunud kogu kõikjalt mujalt kaljut katva 0,5-1 m paksuse huumusekihi ja moodustanud kraavilaadse süvendi, mille laius on maksimaalselt 1,5 m. Allika väljavoolulõhe kohal kasvab 10 m kõrgune pärn. Allikavesi voolab kirde suunas mäe alla tasandikule kunagi varem kaevatud tiigisarnasesse nelinurksesse, kirde-edela suunas 23 m pikkusse ja 7 m laiusse süvendisse. Sellest süvendist edasi kirde poole laiub madalam ala.

Paekalju allika kohal langeb mitme astanguna, astangutele on kogunenud mulda ja kasvanud tihe võsa ning suured lehtpuud. Mäest alla viib kaks tallatud jalgteed. Allika kõrvale on ehitatud 10 m kõrgune puutrepp. Allika alt kulgeb loode suunas plankudest rada, mis viib 570 m maanteest jälle trepina üles mäele. Trepp ja planktee on rajatud Matsalu Looduskaitseala poolt.

Lätet peetakse pühaks. Tema vett peetakse ravivaks silmahaiguste puhul. Ilmselt on teda kasutatud 18.-19. sajandil, võimalik, et ka varem. Ka tänapäeval on turistidel kombeks allikavett juua, sellega silmi pesta ning asemele mõni münt poetada.

Salevere Salumäel on registreeritud muistsed põllud, ringvall-linnus ning tarandkalme.

Kirjandust

  • Vello Lõugas, J. Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tallinn 1977, 105.
Kaart suurelt