Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Ridala linnus

Tubrimäe linnus


Reg. number: 10120
Tüüp: Linnus
Aeg: II aastatuhande algus.
Tüüpiline muinasaja lõpu ja ristisõdade aegne ringvall-linnus, mis paistab aga silma oma väiksuse poolest. Ilmselt on tegu vaid linnusepealikule endale ja tema kaaskonnale mõeldud kaitserajatisega. Samas on linnust ilmselt juba ammu tublisti lõhutud. Hooldamata. Jalgsi juurdepääsetav.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Linnus asub Ridala vallas Jõõdre küla maal, Ridala kirikust 1,75 km ida-kagu pool, Ridala Martna maanteest 450 m edelas, endistest kolhoosi karjalautadest 200 m loodes. Muistis on ehitatud loodusliku kirde-edela suunalise kruusaseljandiku kagu suunas väljasopistuvale 100 x 125 m suurusele laiendile, lähiümbrusest 3-4 m kõrgemale tõusvale maale. Üldiselt on kogu seljandik kaetud lehtpuumetsaga, kusjuures puude all on nähtav tihe, suurtest raudkividest kivikülv. Seljandiku väljasopistuv osa, kus asub linnus, on seevastu peaaegu lage.

Linnuse kaitseehitised peaaegu ringi kujuliselt kulgenud valli näol on juba millalgi varasematel aegadel suures osas lammutatud. Siin-seal säilinud kivikogumite ja ümbrusest veidi (vaid paarkümmend cm) kõrgemale ulatuva pinnase tõttu võib selle omaaegset kulgu siiski veel aimata. Praegu maksimaalselt 5-7 m laiuselt lasuva vallialuse järgi ulatus linnuse ala välisläbimõõt põhja-lõuna suunas 45 m-ni, ida-lääne suunas 50 m-ni, õue läbimõõt 33-35 m-ni. Vall on koosnenud kividest ja mullast. Kõige tervemana on säilinud 17 m pikkune lõik valli lõunaküljel. Pikem, 20 m pikkune, maksimaalselt 7 m laiune ja 1 m kõrgune lõik valli on jälgitav linnuse idaküljel. Selles vallilõigus võib aga näha, et linnuse ehituseks on kasutatud isegi üsna suuri, kuni 1 m läbimõõduga raudkive. Linnus on üldiselt lage, valli omaaegses asukohas kasvavad vaid mõned põõsad ja paar suuremat puud.

Tubrimäe puhul on tegu olnud Lääne-Eestile tüüpilise, muinasaja lõpusajanditesse kuulunud ringvall-linnusega. Tema ehitusest on ehk veel idaküljel säilinud valliosa uurimisel võimalik mingit pilti saada. Kus kulgesid aga linnuse väravad? Võimalik, et linnuse idaküljel, paremini säilinud vallilõigust vahetult põhja pool, võimalik, et ka lõuna-edelaküljel, kust oleks hõlpsamini pääsenud linnusest vahetult lõuna-edela pool paiknenud asulasse ja ohvriallikale. Linnusealal on fikseeritud 40-50 cm paksust kultuurkihti. Linnust kaevas 1897. a. Richard Hausmann, kusjuures olevat leitud muistse pihtaia jäänusteks peetud tammepalke. Linnusest lõuna ja ka kirde pool on fikseeritud asula kultuurkiht, sealt on leitud savinõukilde, linnusest endast ristikujuline ripats.

Linnuse väiksus sunnib arvama, et kants oli mõeldud üksnes kohalikule vanemale või sõjapealikule, tema kaaskonnale ja sugulastele.

Kirjandust

  • Evald Tõnisson. Eesti muinaslinnad. Muinasaja Teadus 20. Tartu-Tallinn 2008, 260.
Kaart suurelt