Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Poanse tarandkalmed


Reg. number: 9990
Tüüp: Matusepaik
Aeg: I aastatuhande II pool eKr.

Poanse tarandkalmed kujutavad endast teist antud tüüpi läbi uuritud kalmete rühma Läänemaal. Erilist huvi äratab matmispaikade praeguseks läbi uuritud luumaterjal. Muistised on hästi juurdepääsetavad. Kalmete vaatamisväärsuseks jäetud müürid on hästi nähtavad ja korras.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Poanse tarandkalmeid uuriti 1975.-1976. aastal. Kalmed asuvad Lihula vallas, Poanse küla Sarapuu talu maal, ida-lääne suunalisel moreenseljandikul. Välise pildi järgi võis enne uurimistöid arvata, et tegu on vähemalt 50 m pikkuse ida-lääne suunalise tarandkalmega. Seljandikule kaevatud proovišurfidest, kust leiti ka põlemisjälgedega inimluid, nähtus siiski, et tegemist pole mitte ühe, vaid kahe eraldi kivikalmega. Kalmed asusid kõrgendikul peaaegu kõrvuti, teineteisest 6 m kaugusel. Selgus, et esimese, risti üle seljandiku ehitatud kalme pikkus oli põhja-lõuna suunas 16 m, laius maksimaalselt 10 m. Kõrgendiku muust osast ulatus kalmepind kuni 40 cm kõrgemale. Eriti järsk oli seejuures kalme järsuks küntud lõunakülg. Kalme pealmises kihis olid luud halvasti säilinud ja segamini. Sügavamal paljandusid seitsme ristkülikukujulise tarandi raudkividest laotud müürid. Viimased olid ebatraditsiooniliselt ida-lääne suunalised. Tarandite põhjakihist tulid nähtavale ka tervemini säilinud matused. Nii paljandus keskse (vanima) tarandi keskel kaksikamatus. Surnud olid maetud peaga vastassuunas, ühe alakeha teise peale. Peaga ida suunas orienteeritud 17-25 aastase naise (luude uuringud teostas1990.-tel aastatel Jonathan Kalman) kolbatükkide juurest leiti kaks massiivset raudkäevõru, raudnoa katkend ja veisehammas. Lääne suunas orienteeritud 16-18 aastase mehe parema käe luude ümber oli vaid rauast käevõru. Luustikud asetsesid ida-lääne suunalisel paeplaatidest sillutisel, olles külgedelt ääristatud sirgete servadega raudkividega. Analoogilised paeplaatidest sillutistel asunud matused paljandusid ka teiste tarandite põhjakihtides.

Põhjapoolseimasse tarandisse maetud naiseluude juurest leiti 19 cm pikkune raudsirp. I kalmes kuulusid lääne suunas sängitatud isikute luud meestele ning ida suunas sängitatute luud naistele, teises kalmes seda selgitada ei õnnestunud.

Teine kalme koosnes ainult kahest tarandist ning tema kogupikkus ulatus põhja-lõuna suunas 8 meetrini, laius 6 meeterini. Selleski kalmes olid enamike matuste luud segamini. Eristada õnnestus vaid viie peaga läände orienteeritud matuse suunda. Antropoloog fikseeris ka hambakaariese esinemise ja toitumuse erinevuse I ja teise kalmesse maetute vahel. II kalmesse maetute toitumus oli kehvem.

Mõlema kalme leiumaterjali põhiosa moodustas keraamika. Enamasti paiknesid jämeda savikoostisega ilustamata nõude killud üle kalmete laiali. Leidus aga ka peenemast savisegust ja ornamenteeritud nõude kilde. Domineeris nöörornement. Metallesemetest olid tähelepanuväärsemad kolm massiivset raudkäevõru. Veel leiti spiraalse keskosaga ja kettakujuliste laienditega pronksist oimuehete katkendid, pronskspiraal, rauast karjasekeppnõelte katkendid ning ainsa relvana teisest kalmest rauast putkega odaots.

Algselt dateeriti Poense kalmed ajaarvamise vahetusse või 1. sajandisse. Praeguste dateeringute järgi võiks I kalme I tarand olla ehitatud umbes I aastatuhande keskpaigas eKr. II kalmet hakati ehitama mõnevõrra hiljem. I kalme kasutusaeg oli umbes 250-300 aastat, teise kasutusaeg 150-200 aastat.

J. Kalmani luudeuuringud eristasid I kalmes 44 surnu, teises 34 surnu luid, kusjuures algne matuste arv võis olla veelgi suurem.

J. Kalman fikseeris mitmeid vägivallamärke II kalmesse maetud isikute luudel. Nii märkas ta torkehaava 14-15 aastase tüdriku peas ja teist täiskasvanu rangluul, „pareerimismurdu“ ühe täiskasvanu vasakul käsivarrel ning murdejälgi üheaastase lapse luudel.

Uuriti ka kalmetest leitud loomade ning lindude luid. Kõige arvukamaks loomaliigiks oli valgejänes. Esines ka lamba, kitse, veise, sea, hobuse, koera, kärbi ja kanade luid. Ilmselt on Poanse kalmete puhul olnud tegu kahe eraldi pere matmispaikadega.

Kirjandust

  • Jonathan Kalman. Skelatal Analysis of the Graves of Kaseküla, Poanse I and Poanse II. Eesti Ajaloomuuseum. Töid Ajaloo alalt II. Tallinn 2000, 17-40.
  • Mati Mandel. Poanse tarandkalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid Ajaloo alalt II. Tallinn 2000, 89-111.
Kaart suurelt