Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Lihula linnus


Reg. number: 15476
Tüüp: Linnus
Aeg: 13.-16. sajand.

Kohapeal on nähtavad eestlaste muinaslinnuse asukohale alates 1238. aastast ehitama hakatud piiskopilinnuse varemed. Välja kaevatud müüriosad on konserveeritud, kogu linnuse ala hooldatakse perioodiliselt. Objekt on hästi juurdepääsetav.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Nii muinaslinnus kui ka 1238-1242 selle asukohale Ordu ning Saare-Lääne piiskopi poolt ühiselt rajatud pealinnus on ehitatud lõunaküljelt laugjalt ja põhjaküljelt järsult langeva paekõrgendiku – Lihula panga – põhjaveerule. Ehituspaas võeti ilmselt pealinnuse kaitseks sellest vahetult lõunasse rajatud (praeguseks täidetud) vallikraavist.

Lihulat läbivast vanast Risti-Virtsu maanteest jääb pealinnus 150 m põhja-loode poole. Umbkaudu 13.-14. sajandi vahetusel rajati pealinnusest vahetult lõunasse I eellinnus, süvendati seda lõunast kaitsev teine vallikraav ning ehitati eellinnust piirav kaitsemüür. Viimane on praeguseks suures osas täidetud, säilinud on vaid vallikraavi idapoolne osa sinna ehitatud kõlakojaga. Ilmselt 15.-16. sajandi vahetusel laiendati linnust veel ühe, eelmisest lõuna poole rajatud eellinnusega. Viimast lõunast kaitsev vallikraav on suurest osas seoses mõisa peahoone ehitusega 19. sajandil täidetud, osaliselt aga nähtav Risti-Virtsu vana maantee ääres.

Muinaslinnuse säilmetest, mille juures toimus 1220. aastal lahing linnuse hõivanud rootslaste ning seda piiranud saarlaste vahel, saadi mõningaid andmeid (sideaineta paemüüri lõik ja 11.-12. sajandi söeproov) kaevamistel piiskopilinnuse väravakäigus 1994. aastal. Muinaslinnus on asunud kohal, kuhu hiljem ehitati piiskoplik pealinnus. Ta on hõlmanud viimasega umbes samasuure pindala ning omanud ilmselt samuti paekivist välismüüri. Mõlema linnuse lõunamüür ehitati paealuspinna sellisesse ossa, kus aluspinnast kerkis esile märgatav mõhn.

Piiskoplik pealinnus on järginud muinaslinnuse põhiplaani. Teda ümbritses paemüür, mille siseküljele ehitati vajalikud hooned. Pealinnusel oli ka torn, mis asus ilmselt lõunamüüri keskosas ning selle alus on veel praegu nähtav kõrgemalt säilunud osana.

Eellinnustest on S. Waxelbergi 1683. aastal koostatud plaani ja 1990.-te aastatel toimunud kaevamiste tulemusi arvestades teada vaid neid kaitsnud vallikraavid ja ümbritsenud paekivimüürid. I eellinnuse lõunamüüri tugevdasid kaks bastioni. Eellinnustel asusid ka hooned.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Von den Ergebnissen der bisherigen Forschungsarbeiten in der Bischofsburg Lihula (Leal). Arheoloogilised välitööd Eestis 1996. Tallinn 1997, 85-113.
  • Mati Mandel. Über die Untersuchungen in Lihula und Keila. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 1995, 44, 4, 423
  • Mati Mandel. Lihula muinas- ja keskaeg. Tallinn 2000.

Viiteid

Kaart suurelt