Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Lihula kivikalme


Tüüp: Matusepaik
Aeg: 5.-7. sajand.

Lihula kivikalme kujutas endast korrapäratu kivikattega matmispaika, kuhu oli maetud põletamata ja nõrgalt põletatult 5.-7. sajandil. Läbi kaevatud kalmeala kasvab küll võssa, kuid on praegu veel hästi nähtav. Koht on hästi jurdepääsetav.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Lihula 5.-7. sajandi kivikalme avastati 1973. aastal linnakese kaguosas, Parivere mäe põhjanõlval. Muistis kaevati 1974. aasta suvel arheoloogide poolt läbi. Ringikujulise põhiplaaniga kivikalme oli rajatud väga ebatasase pinnaga paekõrgendikule (biohermile). Õhukese, peamiselt väiksematest paekividest ning mõnedest raudkividest kivikatte alt ja paepinna õõnsustest, vähesest mullast, leiti nõrgalt põlenud ja ka põlemisjälgedeta inimluid ning matusepanuseid. Luud olid segamini ja väga halvasti säilinud. Nende antropoloogilisel uurimisel õnnestus kindlaks teha, et kalmesse oli maetud vähemalt 20 surnut, neist umbes pooled nõrgalt põletatult. Vanus selgus üheksal, sugu kuuel juhul. Kaks last olid surnud juba imikueas, üks 7-14 aasta vanuses, üks inimene vanuses 15-25 aastat, kaks vanuses 20-35 aastat ja kolm vanuses 35-55 aastat. Neist surnutest, kelle sugu õnnestus määrata, olid kaks naised ning neli mehed.

Luudeuuringu alusel võib väita, et kalmesse on sängitatud umbes kahesaja aasta vältel vaid ühe suurpere liikmed.

Surnutele oli hauatagusesse ellu kaasa pandud mitmesuguseid ehteid, tööriistu, tarbeesemeid ja relvi. Neid ei õnnestunud aga luude halva säilivuse ja segamini oleku tõttu ühegi konkreetse matusega seostada. Ehetest leiti spiraalsõrmuseid ning spiraali keeratud esiosaga pronksist ja hõbedast sõrmuseid, rõivaste kinnitamiseks ja ilustamiseks kasutatud kolmnurkpeaga ehtenõelu, pronksist vööpandlaid, pronksist ja hõbedast rihmaotsikuid ning üks laienevata lahtiste otstega pronksplekist käevõru. Ehete enamik on kas toodud lõuna poolt, läti ja leedu hõimude alalt või mis veelgi tõenöolisem, valmistatud sealt eeskuju võttes kohapeal. Vaid kõige haruldasem ehe, kullatud hõbenaastu katkend, on ornamendilt iselaadne ja pärineb ilmselt Läänemere läänekaldalt. Tööriistu ja tarbeesemeid esindavad sirge või kumera teraga noad ning üks suur massiivne putkkirves. Needki esemed on ilmselt kohapealsete seppade toodang. Sama võib öelda enamiku odaotste kohta. Üksnes üks pika putke ja kisulise lehega odaots sarnaneb pigem Soomes sel ajal moes olnutega. Leidude hulgas on ka mõned ümara peaga kilbineedid ning laiade lamedate rõngastega hobusesuitsed. Keraamika on esindatud jämeda kivipurruga segatud savist valmistatud nõude kildudega.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt 5. Tallinn 2003.

Viiteid

Kaart suurelt