Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Kuluse hiiemägi

Hiiemumuga mägi


Tüüp: Pühapaik
Aeg: Ilmselt kasutati kesk- ja uusajal. Täpsem dateering on siiski teadmata.
Tegu on tüüpilise, metsaga kaetud Hiiemäega. Ilmselt on mäele müstilisust lisanud sellel leiduvad suured raudkivid, millest mõni võis olla ka ohvrikiviks. Muistis tehti mõni aasta tagasi korda ja sinna püstitati teabestend, kahjuks ei hooldata Hiiemäge pidevalt. On hästi juurdepääsetav.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Muistis asub Martna vallas Kuluse küla endise Jaagu talu maal, Martna keskusest maanteed mööda 1,8 km kirde pool, Oonga-Palivere maanteest 90 m kagus. Hiiemäe juurde pääseb sellelt maanteelt lageda heinamaa loodepoolset serva mööda 90 m kagusse minnes.

„Hiiemumuga mägi“ asub 10-15 m kõrguses lepametsas, kus kasvab ka sarapuid ja üksikuid kaski. Suurema, maanteeni ulatuva heinamaalapi kirdeservast jääb kõrgendik 25 m kirde poole. Muistis kujutab endast ovaalse põhiplaaniga, kirde-edela suunas 21-22 m pikkust, kagu-loode suunas 17-18 m laiust ning maksimaalselt 1,5 m kõrgust, laugete nõlvadega kõrgendikku, kuhu jää on kandnud mitmeid suuri raudkive. Kõige suuremad (4,1 x 2,8 m, kõrgus 0,8 m ja 4,1 x 2,7 m, kõrgus 1,4 m) kivid asuvad selle kõrgendiku edelanõlval. Teised kivid on väiksemad ja asuvad kõrgendikul hajutatult. Maapind Hiiemäel on tüüpiline lehtmetsa alune, kus vedeleb mahalangenud ja kõdunenud puutüvesid, oksarisu ning muud kõdu. Kõrgendiku lael on märgatav ka üks 1 m läbimõõduga ja 0,5 m sügavune vana kaevamisjälg.

Hiis oli vanarahva mälestuste järgi püha koht, kus elasid haldjad. Hiiteks peeti seal kasvanud puid. Hiiepuudelt loodeti abi haiguste vastu, mistõttu neilt käidi abi palumas ja neile ohvriande viimas. Rahvausund keelas hiiepaigast puid raiuda ja oksigi murda.

Muistist on mainitud Keele ja Kirjanduse Instituudi kohanimede sedelkataloogis („Hiiemumuga mägi Kuluse küla Jaagu talu“). Paika teavad ka Kuluse küla vanemad elanikud. Leide kõrgendikult teata, kuid mäge pole ka teaduslikult uuritud.

Muistis on ilmselt dateeritav kesk- ja uusaega. Kuluse küla ise on aga olnud asustatud juba 12.-13. sajandil.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Martna ümbruse vanemast asustusloost. Kuluse – Martna kirikumõisa küla. Kodulooline uurimus. Juuru 2008, 348-355.
Kaart suurelt