Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Koela maa-alune kalmistu

Kivipõllumägi


Reg. number: 10156
Tüüp: Matusepaik
Aeg: 5.-7.sajand.
Hävitatud maa-alune kalmistu, mis kuulus ilmselt 5.-7. sajandisse. Kalmistu kohal asub praegu suur kivihunnik. Kuna ümbrus on põllumaa, ei pääse talle alati juurde.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Kalmistu on asunud Taebla vallas Koela küla Triki talu põllul, Koela külatuumikust 300 m põhja pool, Lääne-Nigula - Koela-Auaste teest 150 m lääne pool.

Muistis on paiknenud kõrgel põllumaal, ümbruskonna kõrgeimas paigas. Kohalt hakati kruusa võtma juba 1910. aastal. Kruusa võttes täheldati kõrgendikul 1,8-2.1 m laiust musta mulla kihti, mis olevat kulgenud kirde-edela suunalise „kraavina“. Selles süvendis lasunud mullakihist leiti kuni 90 cm sügavuselt odaotsi, rauatükke, nööbikujulisi pronksesemeid jms. Kõik esemed läksid kaotsi, v.a. üks odaots (AI 2712: 16). 1933. aastal inspekteeris kalmistut Artur Vassar. Siis olnud musta mullaga „kraavi“ kirdeosa veel alles. Arheoloog tõi kaasa ka ühe leitud hõbemündi (AI 3241). A. Vassari arvates oli tegu maa-aluse laibakalmistuga.

1955. aastal hakati põllult kruusa vedama, kusjuures tekkis ida-lääne suunas 30 m pikkune ja 15 m laiune süvend. Hiljem veeti ja lükati süvendisse põldudelt kogutud kivid. Praegu on süvend vaid 1 m sügavam ümbritsevast põllupinnast, süvendi ümber lasub aga 1-2 m laiune ja samakõrge kividevöönd. Kivide vahele on kasvanud väiksemaid puid ja põõsaid.

Kõnealusest kivivarest 10 m kagu poole on kogutud 5 x 3 m suurune kivihunnik, kuhu on kogutud eriti suuri, kuni 2 m läbimõõduga kive. Kruusavõtmisel oli süvendist välja kaevatud hulk luustikke. Need lebanud mitte peaga läände nagu ristiusu kombestikule omane, vaid kuidagi teisiti. Kuidas, seda aga ei mäletata. Leide luustike juures ei märgatud.

2000. aasta suvel kruusaaugu ümbrust metallidetektoriga uurides leiti künnikihist mõned 5.-6. sajandi esemed (ambsõlg, hõbesõrmus, pannal, nuga ja arvukalt raudneete. Leiduderikkamale alale rajati ka väike kaevand. Leiti põlemisjälgedeta, aga ka nõrgalt ja tugevalt põlenud luid ning veel mõned 5.-7. sajandi esemed. Niisiis on ilmselt tegu olnud maa-aluse laiba- ja põletusmatustega kalmistuga. Kindlasti on kalmistut kasutatud 5.-7. sajandil.

Kalmistu naabruses, nii Koela külatuumikus kui ka Koela Varetemäel on tegemist muinasasulate kultuurkihtidega.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt 5. Tallinn 2003, 97-98.
Kaart suurelt