Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Kirimäe kalmistu ja ohverdamispaik

Kabelimägi


Tüüp: Matusepaik, Pühapaik
Aeg: 6. sajand, 11.-12. sajand, 16.-17. sajand

Kirimäe teeristi on kasutatud ohverdamispaigana. Samas piirkonnas on aga pikka aega (6. sajandil, 11.-12. sajandil ja 16.- 17. sajandil asunud kalmistu. Praeguseks on matmispaik ilmselt täielikult hävitatud.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Muistis asub Taebla vallas Kirimäe küla maal, külatuumikust 800 m loode pool, Taebla-Martna ja Lääne-Nigula - Ridala teeristil, Kabelimäe talu ümbruses. Kalmistu täpsem suurus on ebaselge, sest paik oli pikka aega paemurruks ja kruusaauguks ning selle pinnasekiht on suures osas hävinud.

Kalmistu ja ohverdamispaik asusid kõrgel kagu-loode suunalisel seljandikul, mille kõrgem osa (omaaegne paemurd) on praeguseks kamarasse kasvanud. Siin seal kasvab ka madalaid mände ning kadakaid. Kuna viljakas pinnas hävitati, on seljandiku kõrgem osa sööti jäänud. Teeristist lõuna poolt, Kabelimäe talu ümbrusest, on 0,5-1 m sügavuselt kruusa võetud. Vaid söödiala lääne-edelaservas vastu põllupiiri võib algset pinnast olla kohati säilinud. Ka teeristist idas on vanad kruusaaugud. Nende keskele jääb umbes 10 m laiune ja 150 m pikkune ala, mis näib väliselt olevat tervena säilinud. Maapinnast kerkib seal esile suuri raudkive ning kasvab kuni 5 m kõrgusi kadakaid. Ka teeristist põhja-, ning lääne pool on vanad paemurrud ning kruusaaugud.

"Kabelimäelt", samanimelise talu lähedalt leiti 1923. aastal Kirimäe leid, mis koosnes ambsõlgedest, ehtenõeltest, käevõrudest, odaotstest ja mõõkadest. Selgus, et tegu oli erakordselt rikka põletusmatuse panustega 6. sajandist.

Järgenenud uurimistöödel kaevas Harri Moora talust 35 m ida pool ühte kruusavõtust terveks jäänud ala, kust leiti põletamata inimluid ning 16.-17. sajandi münte. Varem oli muuseumi sattunud ka üksikuid muid kruusavõtul tähele pandud 11.-12. sajandi esemeid. Seega on Kirimäe "Kabelimäele" maetud pikema ajaahemiku vältel mitmesse eri aegsesse kalmesse. 6. sajandil on tegu olnud maa-aluse põletusmatusega suurema kivi alla. 11.-12. sajandil maeti põletatult, kas kivikalmesse, pole teada.

Matmispaigale lähima muinasasula asukoht fikseeriti Kirimäe külatuumikus, teeristist 500 m kagus. Teeristi kasutamine ohverdamispaigana on ilmselt sekundaarne nähtus.

Kirjandust

  • M. Schmiedehelm. Der Fund von Kirimäe in Estland. SMYa XXXV: 1. Helsinki 1924, 1-36.
  • Mati Mandel. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt 5. Tallinn 2003, 95-96.
Kaart suurelt