Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Kedre linnus

Hallimäe linnus


Reg. number: 10164
Tüüp: Linnus
Aeg: II aastatuhande algus.
Läänemaale tüüpiline ringvall-linnus II aastatuhande algusest. Linnus on pealt peaaegu lage ja hästi nähtav. Hästi juurdepääsetav. Kahjuks kahjustab muistist inimeste tegevus, nagu masinatega mäele sõitmine, lõkete tegemine linnusel ja detektorism.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Linnus asub Taebla vallas Kedre küla endisel karjamaal, Kirimäe külast linnulennul 1,8 km ida pool, Kirimäelt Kedre külla viiva asfalttee kaguservas.

Muistis paikneb metsaga kaetud liivaseljandikul (omaaegsel rannavallil). Suures osas on see seljandik aegade jooksul liivana ära veetud. Kirimäelt Kedrele viivast teest loodesse jääb kraavitatud ja metsa kasvanud soo. Soine on maastik ka muistisest ida pool.

Linnusemäe pikkus kirde-edela suunas on jalamilt jalamile 116 m, laius 78 m (harjalt harjale vastavalt 78 ja 49 m). Linnusevalli kõrgus on kirdeotsas 7 m, edelaotsas 6 m ja külgedel 5 m. Lääne-loodenõlv langeb 40 kraadi all, teised nõlvad on laugemad. Linnuseõu on vallidega võrreldes 2 m madalam. Õue keskel võib näha 6 m läbimõõduga ja 2 m sügavust lohku. See on linnusekaevu ase. Kaevusüvendi lõunaservas kasvab mänd. Kaks mändi kasvab ka linnuse lõunavallil. Üldiselt on linnus pealt lage ja kaetud murukamaraga. Mitmel pool vallil võib näha vanu, juba kamardunud kaevamisjälgi. Nii leidub 2 m läbimõõduga ja 0,8 m sügavune lohk kirdevallil, teine samasugune edelavallil. Linnuse lõunanõlval on aga vastavalt 3 m läbimõõduga ja 1 m sügav ning 3,2 m läbimõõduga ja 1,2 m sügavad lohud. Üks suurem, 4 x 3 m suurune ja 1 m sügav lohk leidub ka linnuse kagunõlval, samas paar väiksemat. Ilmselt on tegu liivavõtu jälgedega.

Linnusel on teostatud vaid proovikaevamisi. 1953. a. kaevamistel leidis A. Vasssar sealt mõned savinõukillud. Evald Tõnissoni proovikaevamistel 1982. a. uuriti 5 m pikkuse ja 1 m laiuse kraavina valli sisenõlva ja jalami piirkonda. Nähtavale tuli 50-60 cm paksune tume, paiguti nõgine liivakiht. Osaliselt puhastati välja valli siseküljel paiknenud tugevasti põlenud ja varisenud kivimüür. Leiti keraamikat ja pronksivaluks kasutatud tiiglite tükke.

Nimi „Hallimägi“ olevat tulnud huntidest (hallidest), keda seal vanasti palju nähtud.

Kirjandust

  • Evald Tõnisson. Eesti muinaslinnad. Tartu – Tallinn 2008, 262-263.
Kaart suurelt