Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Karuse kirikaed


Reg. number: 4054
Tüüp: Pühapaik
Aeg: Algus 13. sajandi keskpaik.

Üks esimesi kristlikke kirikaedasid Läänemaal. Kirikaia vanimad hauatähised, trapetsiaalsed hauaplaadid, kuuluvad 13. sajandi keskpaika või kolmandasse veerandisse. Juurdepääs hea, korrastatud.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Karuse kirikaed asub Hanila vallas Kinksi küla maadel. Maastikuliselt paikneb nii Karuse kirik kui ka kirikaed maastikku valdava kõrgustiku tipus. Kirikaeda piirab maakividest müür väravaavadega lääne-ja lõunaküljes. Kirikaias paikneb Karuse kirik, kirikust edelas 8-nurkse põhiplaaniga kabel. Hauatähised on kirikaias suuremas osas hävinud. Säilinud on vaid üks ratasrist kabeli lähedal, kabeli ja värava vahel ning ühe kahjustunud paeristi jäänused kirikust põhja poole jäävas aia osas. Ka leidub viimases piirkonnas üks ümber lükatud paekivirist ja üks ebamäärase pikliku kujuga hauaplaat.

Säilinud on ka kaks vanimat, trapetsikujulist hauaplaati kirikaia lõunaosas. Need ongi muistised, mis võiksid arheoloogiliselt huvi pakkuda. Tegu on Eesti vanimate hauatähistega, mille vanuse üle vaieldakse siiani. Heinz Valk on trapetsikujulisi hauaplaate üritanud dateerida isegi kristluse eelsesse aega, 12. sajandisse. Sellele räägib vastu hauaplaatide ida-lääne suunaline orientatsioon. Ilmselt tuleb trapetsikujulised hauaplaadid siiski dateerida 13. sajandisse, esijoones selle keskpaika või teise poolde.

Karuse kirikaias säilinutest paikneb kirikuhoonest 6,5 m lõuna pool ilmselt algasendis lebav 1,4 m pikkune ja lääneservas 65 cm laiune hauaplaat, millel on reljeefselt kujutatud joogisarv. Selle plaadi lääneotsa on püsti seatud 1,1 m kõrgune ja 0,6 m laiune plaat.

Teine ida-lääne suunas 1,45 m pikkune ja lääneotsas 0,65 m laiune hauaplaat asub kirikuhoonest 17 m lõuna pool, samuti ilmselt algasendis. Plaadile on sisse graveeritud sõjamehe kujutis, mis praegu on raskesti nähtav. Sõjamehel (Heinz Valgu interpretatsioonis „Karuse kuningal“) on peas kiiver ja käes mõõk.

Kirikaias, kirikust põhja pool esinev ebamäärase kujuga plaat on ilmselt samuti olnud trapetsikujuline hauatähis.

Karuse kirikust pärineb veel üks reljeefse sõjamehekujutisega hauaplaat, mis praegu paikneb Karuse surnuaial, Wistinghausenite kabelis. See on välja kaevatud Ernst Lüdigi ja Olaf Silla poolt 1930.-tel aastatel kirikust, altari alt ja on arvatavalt algselt katnud 1270. aastal merejääl lahingus leedulastega hukkunud ordumeister Otto von Lutterbergi matust.

Kirjandust

  • H. Valk. Karuse kuningad. „Sirp ja Vasar“ nr. 7 (2115) 15. veebruar 1985.
  • Mati Mandel. Veel kord „Karuse kuningast“ ja trapetsikujulistest hauaplaatidest. Lääne Elu nr. 73, 12. September 1992.
Kaart suurelt