Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Jalukse noorema kiviaja kalmistu

Tiinamägi


Reg. number: 10059
Tüüp: Matusepaik
Aeg: II aastatuhat eKr.
Paigalt on leitud seni ainuke kiviaegne matus Läänemaal. Tänapäevaks on matmiskoht kruusvõtuga kas suuremas osas või isegi täielikult hävitatud. Võimalikku säilinud osa ei hooldata.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Kalmistu on paiknenud Oru vallas Jalukse küla maadel, külatuumikust 1,6 km lõuna pool, Tallinn-Keila-Haapsalu maanteest 290-415 m kagu pool. Kalmistu asukoha juurde saab Tallinn-Keila-Haapsalu maanteelt kruusateele pöörates ja 300 m kagusse sõites.

Kalmistu ala kujutas endast kunagi kõrgemat seljandikku. Tänapäevaks on mägi kruusana ära veetud, alles on vaid selle põhjapoolne osa kahe "saarekesena". Väiksem, maanteele lähem jäänuk on ovaalse põhiplaaniga, põhja-lõuna suunas 25 m pikk ja 10 m lai. Teine, suurem säilinud osa algab esimesest 5 m ida pool ja on ida-lääne suunas piklik, laiema idaosaga ja kitsa, keelesarnase lääneosaga. Selle jäänuki maksimaalne pikkus ei ületa ida-lääne suunas 120 m, laius laiemas osas 36 m. Pealt on need kõrgendiku säilinud osad võrdlemisi tasased, kaetud murukamaraga. Kohe kamara all lasub hele looduslik kruus. Seljandiku säilinud osast lõuna pool laiub suhteliselt värske 2 m sügavune kruusaauk, jäänukite vahel ja neist põhja pool on aga 1 m sügavused vanad kamardunud kruusavõtmise jäljed. Põhja poolt piirab seda vana kruusavõtuala lepamets.

Kohta nimetatakse "Suiste-", ehk "Tiinamäeks". 1925. aastal kaevati sealt kruusavõtul 45-60 cm sügavuselt välja palju luustikke, kusjuures ühe pealuu juurest leiti 13-st läbipuuritud koerahambast kaelakee (AI 2695). Nimetatud leiu põhjal on kalmistu dateeritud II aastatuhandesse eKr. Kuna kohta arheoloogiliselt ei uuritud, ei fikseeritud isegi luustike asendit, pole ka selge, kas ka ülejäänud matused pärinesid nii kaugest ajast.

Kas kiviaegsest kalmistust võiks veel midagi säilinud olla, saaks selgitada vaid kaevamistega. Inspektsioonisõitudel on uuritud kalmistust vahetult lõuna poole jäävaid uudismaid, omaaegset merelahe randa. Asula kultuurkihti seal leida ei õnnestunud. Küll aga avastati ja uuriti aastatel 2005.-2006 neoliitilist asulat Uugla Altvälja talust 400 m ida pool. Pole võimatu, et kiviaegne asula on eksisteerinud ka kusagil "Tiinamäe" lähinaabruses.

Kirjandust

  • H. Moora. Läänemaa muinasaeg. Tartu 1942, 20. Mati Mandel.Läänemaa esiajalugu. Haapsalu 1993, 20.
Kaart suurelt