Kõik
Aeg
  • Keskaeg
  • Kiviaeg
  • Pronksiaeg
  • Rauaaeg
  • Uusaeg
Tüüp
  • Asula
  • Kultusekivi
  • Linnus
  • Matusepaik
  • Pühapaik
Tagasi

Ahli kivikalme

Kalmumägi / Kolu kivikalme


Reg. number: 10097
Tüüp: Matusepaik
Aeg: 5.-13. sajand.

Tegu on väliste tunnusteta, madala kivistikuga kivikalmega. Muistis on hästi ligipääsetav, kahjuks keskosas lõhutud kultuurkihiga, kuid hästi vaadeldav. Ei hooldata.

Arheoloogi kirjeldus muistisest

Kivikalme asub Ridala valla endise Kolu küla maal (praegu liidetud Ahli külaga), Kopli talust umbes 290-380 m lõuna-edela pool, Ridalast läbi Väike-Ahli Tanskasse viivast maanteest 400-500 m lõuna-edela pool. Kalmele saab nimetatud maanteelt lõuna-edelasse viivat põlluteed mööda. Viimane läbibki kalme südame ja hargneb seal kahte suunda, edelasse ja kagusse. Kalmistu täpsed mõõtmed pole teada, umbkaudu võib ta hõlmata kagu loode suunas 100 m pikkuse ja 90 m laiuse ala.

Kivikalme paikneb suurema põhja-lõuna suunalisel paekõrgendiku kõrgemas põhjaosas. Kõrgendik on kaetud murukamaraga ja kasvanud kadakatesse. Kohati, eriti kõrgendiku ida-kirdeosas, kasvab ka suuremaid puid (peamiselt mände). Õhukese mullakihi tõttu pole kõrgendiku põhjapoolset osa ilmselt kunagi põlluks haritud. Kalmistu alal nähtavad 1-2 m laiused ja paarikümne cm sügavused vaod annavad tunnistust omaaegsest kruusavõtust. Kõrgendiku kirdeserva koguti 1970.-tel-1980.-tel aastatel ümbritsevatelt põldudelt kive. 1986. aastal hakati neid kive kivipurustajasse vedama. Seejuures lükati osa kõrgendiku lael (just seda läbiva tee piirkonnas) paiknenud kalme kultuurkihist kõrgendiku põhjaserva 1-2 m kõrguseks valliks, osa ka kõrgendikult alla, sellest põhja pool laiuvale põllule. Kõrgendiku lael ongi kalme kultuurekiht praktiliselt hävinud. Küll aga esineb seda kõrgendiku lõuna-edelanõlval.

Kohalikud elanikud tundsid kalmet „Kalmumäe“ nime all. Sealt oli leitud odaotsi (üks AI 1514: 27).

1986. a. kaevamistel (Mati Mandel) uuriti läbi suur osa mullavallist ning rajati kõrgendiku laele, kahjustatud ossa kaks kaevandit (kokku 192 m²). Säilinud kultuurkihi paksus oli 25-30 cm ning see koosnes osalt tihedamalt, osalt hõredamalt paiknenud kividest ning kohati heledamast, kohati päris musta värvi mullast. Kalmealal on ilmselt ka surnuid põletatud.

Leiumaterjalis domineerisid 11.-12. sajandil Läänemaale iseloomulikud matusepanused: pronskpandlad, vöövahelülid, naastud, raudnoad, krapid, mitut tüüpi hoburaudsõled. Leiti ka mõõgatupeotsik, rõngassärgi katkend ning unikaalne pronksist linnupea. Vanimaks esemeks oli hõbetraadiga mässitud 7.-8. sajandi rõngaspeanõel. Leiud, 500 numbrit säilivad Läänemaa muuseumis.

Kirjandust

  • Mati Mandel. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt 5. Tallinn 2003, 61-64.
Kaart suurelt